"Igas kunstis leidub duendet, ütleb Lorca, kõige vastuvõtlikumad sellele on muusika, tants ja lausutud luule. Need liigid vajavad esitajaks elavat inimest, kes sünnivad, surevad ja avavad ennast käesoleval hetkel… Duende ei korda ennast mitte kunagi nii nagu seda ei tee mere lained." |  | | Sõnaraamat defineerib duende't kui "lummust" või "maavaimu", või siis flamenko kontekstis "hinge". Duende on emotsionaalne seisund - osalt ekstaas, osalt igatsus -, mis on flamenko olemus. "Maavaim" - lähim vaste rootsikeeles "tomte", need pikkade kõrvadega, metsas elavad, head vaimud või haldjad. |
|
